Organisatsioon

Eesti Ratsaspordi Liit (edaspidi ERL) on avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on ratsaspordi ja ratsutamise arendamine ning sellealase tegevuse koordineerimine ja üldistamine Eestis. Nagu ütleb ERL põhikiri, ühendab ERL ratsaspordi ja/või ratsutamisega tegelevaid või sellist tegevust propageerivaid ja arendavaid klubisid, ratsaspordikoole, seltse, ühinguid ja teisi isikuid ning esindab nende huvisid Eestis, Rahvusvahelises Ratsaspordi Föderatsioonis (FEI) ja mujal väljaspool Eestit.

ERL liikmeteks on ratsaspordi klubid millised koondavad omakorda ratsasportlasi, hobuseomanikke, treenereid, ametnikke jt. ratsaspordiga tegelevaid või sellest huvitunud inimesi.

ERL kõrgemaks organiks on ERL Üldkogu, mille kaudu klubid juhivad ERL strateegilisi otsuseid ja tegevuse suundi. ERL üldkogu valib iga 4.a. tagant (igal suveolümpiamängudele järgneval aastal) vähemalt 5. liikmelise ratsaliidu juhatuse, mille korraldised koosolekud toimuvad 1 x kalendrikuus. Ratsaliidu juhatus võtab tööle peasekretäri, kes omakorda komplekteerib tegevjuhtkonna.

Ratsaspordi võistlusalade arendamine ja spordispetsiifiliste otsuste tegemiseks on ratsaliidus moodustatud:

a) Klubide nõukogu. Koguneb iga kalendriaasta sügisel järgneva hooaja kalenderplaani, võistlus-sarjade, tiitlivõistluste jms. küsimuste arutamiseks.

b) Võistlusalade komiteed. Koosnevad võistlusalade spetsialistidest, treeneritest, võistluste korraldajatest.

Üles laadimise kuupäevMärkusedAva dokumentVaadatud

Eesti Ratsaspordi Liidu võistlusalade komiteede statuut

10/11/2015 – 14:03Ava dokument1179

c) Võistlusalade managerid. Koordineerivad personaalselt iga võistlusala arenguga seotud küsimusi ning koos võistlusalade komiteega ning ERL tegevjuhtidega, vastutavad oma võistlusala arengu eest.

Üles laadimise kuupäevMärkusedAva dokumentVaadatud

Eesti Ratsaspordi Liidu võistlusala mänedžeri statuut

17/06/2017 – 10:07Ava dokument694

Ratsaliidu meeskonnast ja nende ülesannetest saab pikemalt lugeda SIIT

 

Organisatsiooni ajalugu

Eesti Ratsaspordi Liidu moodustamise otsus võeti vastu 18. mail 1990. aastal. 18. detsembril samal aastal kinnitati hääletuse tulemusena ERL põhikiri. ERL juhatuse esimeheks valiti Jüri Kulbin ja liikmeteks Aldo Kanepi, Raigo Kollom, Ülo Kepp, Leemet Löo, Jüri Villemson, Ago Linnus, Rein Pill, Andres Tuvi. Revisjonikomisjoni valiti Malle Einaste, Maie Kelle, A. Rajalo ning aukohtusse Olavi Tamberg, Elvo Talvik, Mihhail Fadejev. Juhatuse poolt määrati tegevjuhatajaks Andrus Porman.

21. detsembril  1990. aastal kinnitati käskkirjaga Eesti Ratsaspordi Liidu registreerimine ja ERL kanti ülevabariigiliste spordialaste ühenduste registreerimise nimekirja. 

20. veebruaril 1992. aastal  tunnustas Eesti olümpiakomitee Eesti Ratsaspordi Liitu ja andis sellega ERL-ile õigused juhtida, koordineerida ja esindada Eesti ratsaspordiga seonduvat Eestis ja välismaal. ERL sai FEI liikmeks.

10. detsembril 1994. aastal toimus erakorraline ERL üldkogu koosolek, millel osales 32 liiget erinevatest organisatsioonidest. Kokku võeti eelnevate aastate töö. Selleks ajaks oli korraldatud rahvusvahelisi võistlusi, loodud suhteid välisriikidega ja siseneti ülemaailmsesse süsteemi. Järgmiseks eesmärgiks seati Eesti riigisisese ratsaspordi arendamine ja kooskõlastamine Eesti Spordi Keskliidu poolt tulnud ettepanekutega. Koosolekul jõuti järeldusele, et ratsaklubid tuleb reorganiseerida. Presidendiks valiti Juhan Aare. Juhatuses jätkasid endised liikmed.

1996. aasta 17. veebruaril toimunud üldkogu koosolekul osales 28 delegaati üheteistkümnest erinevast ratsaspordiklubist. Presidendiks valiti Juhan Aare ja juhatusse Ivo Kollo, Heiti Hääl, Leemet Lõo, Ruudo Vatsel, Jüri Villemson, Siim Nõmmoja. Revisjonikomisjoni valiti Malle Einaste, Aili Ruul ja Andres Tuvi.
Peasekretäriks jäi kuni 1997. aastani 1995. aastal sellesse ametisse nimetatud Riina Pill.

1998. aasta koosolekul osales 21 klubi esindajad, kokku oli selleks ajaks ERLi koosseisus 29 ratsaspordiklubi. ERLi presidendiks oli Aare Urm, peasekretär Jüri Sepp (al 1997) ja koosoleku juhataja Leemet Lõo. Juhatusse kuulusid lisaks eespool mainitud liikmetele Raigo Kollom, Riina Pill, Juhan Kahu, Viljar Jaamu ning uueks liikmeks valiti Margus Timmo.

14. märtsil 1999. aastal tehti ettepanek kokku kutsuda erakorraline ERLi Üldkogu, et arutada Eesti Ratsaspordi Liidu hetkeolukorra üle, presidendi valimist, juhatuse valimist ja jooksvaid küsimusi. Sel ajal oli liidu peasekretäriks nagu eelnevalgi aastal Jüri Sepp, president Aare Urm ja 10-liikmelisse juhatusse valiti Arno Mägi, Viljar Jaamu, Jaan Rüütmann, Siim Nõmmoja, Leemet Lõo, Mart Maastik, Jüri Villemson, Üllar Tali, Ruudo Vatsel ja Margus Timmo. Revisjonikomisjoni kuulusid Andres Tuvi, Riina Pill, Angelique Trusova.

3. septembril 1999. kutsuti tagasi president ja ERL-i juhatus. Uueks presidendiks Ivari Padar, juhatusse valiti Ruudo Vatsel, Üllar Tali, Viljar Jaamu, Peeter Raid, Margus Timmo, Jaanus Pikani, Peeter Tohver, Jaan Rüütmann, Jaan Kallas ja Heiti Hääl. Peasekretäriks sai uuesti Riina Pill.

2000. aasta suvel asus peasekretäri ametisse Armin Mutli.

2001. aasta 2. mail sai peasekretäriks Siim Nõmmoja.

8. mail 2002: presidendina jätkas Ivari Padar. Juhatusse kuulusid Ruudo Vatsel, Viljar Jaamu, Heiti Hääl, Üllar Tali, Peeter Raid, Peeter Tohver, Jaan Kallas, Oliver Kruuda.

2005. aasta 18. märtsiks oli ERLi aupresidendiks valitud Ivari Padar, presidendiks Heiti Hääl, juhatusse kuulusid Oliver Kruuda, Peeter Tohver, Peter Lind, Ruudo Vatsel, Peeter Raid, Toomas Rüütmann. Koosolekul oli esindatud 22 hääleõiguslikku klubi 32-st.

2009. aasta koosolek toimus 3. aprillil Nordic Hotel Forumis, osalejaid oli 28 klubist 37-st. Juhatusse, mis otsustati moodustada üheksast liikmest, kuulusid Heiti Hääl (juhatuse esimees), Oliver Kruuda, Peeter Tohver, Jaan Kallas, Peter Lind, Peeter Raid, Imre Sams, Raigo Kollom ja Feliks Mägus. Aupresidendiks oli Ivari Padar.

2013. aasta koosolekul valiti juhatuse koosseisu 5 liiget, hääletuse tulemusena kuulusid sinna Toomas Tõnise, Monika Sehver, Jaan Kallas, Jaanus Berkmann, Marti Hääl. Peasekretäriks oli Siim Nõmmoja, aupresidendiks valiti Heiti Hääl  ja juhatuse esimeheks Jaanus Berkmann.

2017. aastal moodustati 7-liikmeline juhatus, millesse kuulusid Marti Hääl (juhatuse esimees), Monika Sehver, Jaanus Berkmann, Annike Laving, Rein Pill, Janek Aavik ja Marek Eikner. Kahest liikmest koosnevasse revisjonikomisjoni kuulusid Andres Tõnissoo ja Merike Varusk.

3. mail 2018. aastal loobus peasekretäri ametikohast Siim Nõmmoja ja uueks peasekretäriks sai Evelin Bötker, kes pani ameti maha septembri lõpus. Töökohustused võttis üle Riina Pill, kes on 2020. aastast ratsaliidu peasekretär.