Uuendatud juhendid sporditegevusega jätkamiseks 15. novembrist 2021

Kultuuriministeeriumi juhised sporditegevuse korraldamiseks on leitavad https://www.kul.ee/uudised/juhendid-ja-suunised-koroonaolukord-ja-kultuurivaldkond.

Antud juhiseid täiendatakse jooksvalt vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele.


ERL AJUTINE JUHEND SPORDITEGEVUSE KORRALDAJALE COVID-19 PERIOODIL ALATES 15.11.2021

Juhend kehtib kõikidele sporditegevustele ratsaspordis (nii ERL-i kalenderplaani kui ka kalenderplaani välistele). Võistluse või muu tegevuse korraldamise ja vajalike meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse või tegevuse korraldaja.

Sportimine, treenimine, spordivõistlused, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus ja täiendõpe (edaspidi tegevus) on lubatud ainult COVID-19 vastu vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud isikutele või töötajatele, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.

Nõue ei kehti alla 12 aasta ja 3 kuu ja kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) või kes saavad 2021/2022 õppeaasta kestel 19-aastaseks ja kes õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, ning kellel puuduvad haiguse tunnused, erivajadustega isikute tegevustele ja riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevustele.

Spordi- ja liikumisüritused on alates 12. eluaastast ja 3 kuust lubatud vaid tõendi alusel. 12 aasta ja 3 kuu kuni 17-aastased võivad spordi- ja liikumisüritustel osaleda ka negatiivse PCR või antigeeni kiirtesti alusel, 18-aastased ja vanemad võivad eelnevates tegevustes osaleda üksnes COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerituse tõendi alusel.

Spordi- ja liikumisüritus on käesoleva juhendi mõistes tegevus, mille peamine eesmärk ei ole sportlik saavutus ehk tegemist ei ole saavutusspordi eesmärgil teostatava üritusega. Nt rahvajooksud, elamusretked, matkad, spordiseminarid jne. Üritust, kus väike osa inimesi võistleb auhindade nimel, kuid enamus tegelevad harrastusspordiga, loetakse spordi- ja liikumisürituseks, mitte võistluseks. Nt Tallinna Maraton, Tartu Maastikumaraton jne. Spordialaliitude ja klubide korraldatud saavutusspordi eesmärgil teostatavaid üritusi loetakse võistlusteks.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus, täiendõpe, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused ei ole avalikes siseruumides lubatud ajavahemikus 23:00-06:00.

Sporditegevus on  lubatud läbi viia kontrollitud tegevusena järgmistel tingimustel:

1. Tegevuse eest vastutav isik võib tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 1000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 2000 isiku osalemisel ühe kalendripäeva kohta.

2. Tegevuses võib osaleda isik, kellel on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a) Ta on alla 12 aasta ja 3 kuu vanune.
b) Ta on 12 aasta ja 3 kuu kuni 18-aastane (kaasa arvatud) või kes saab 2021/2022 õppeaasta kestel 19-aastaseks ja kes õpib üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, ning tal puuduvad haiguse tunnused ja ta võtab osa üksnes sportimisest, treenimisest, spordivõistlustest, noorsootööst, huvitegevusest, huviharidusest, täienduskoolitusest ja täiendõppest.
Spordi- ja liikumisüritustest osavõtmiseks on vajalik näidata tõendit alates 12. eluaastast ja 3 kuust.
c) Ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.
12 aasta ja 3 kuu kuni 17-aastastel (kaasa arvatud) on võimalik spordi- ja liikumisüritustel osaleda ka negatiivse testitulemuse alusel.
d) Ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.
e) Ta on tegevuse eest vastutav isik (omanik, tippjuht) või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.
f) ta on erivajadusega, mille tõttu ei ole tema testimine tervislikku seisundit arvestades mõistlik.

Sportimine, treenimine ja võistlemine
Tõendiga Ilma tõendita
Alla 12 aasta ja 3 kuu vanused
12 aasta ja 3 kuu kuni 18-aastased (kaasa arvatud) või kes saavad 2021/2022 õppeaasta kestel 19-aastaseks (koolis käivad õpilased)
Täisealised (18 ja vanemad, kes ei käi koolis)
Spordi- ja liikumisüritused
Tõendiga Ilma tõendita
Alla 12 aasta ja 3 kuu vanused
12 aasta ja 3 kuu kuni 17-aastased (kaasa arvatud)
Täisealised

3. 12 aasta ja 3 kuu kuni 17-aastane isik (kaasa arvatud) võib spordi-ja liikumisüritusel osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust      põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel:
1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.
2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. Samuti on käesolevas punktis sätestatud nõuded täidetud, kui isik on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema negatiivne ning mis peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.

4. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest (näiteks spordiobjekti omanik). Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti. Spordiobjekti omanik/haldaja lepivad spordiobjekti kasutavate spordiorganisatsioonidega kokku, kuidas toimub isikute nakkusohutuse kontrollimine igapäevase treening- ja võistlustegevuse raames

5. Avalikus siseruumis võivad isikud viibida ja liikuda kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Hajutatuse tagamine tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring.

6. Siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

7. Maski kandmine on kohustuslik kõigis siseruumides, maski ei pea kandma alla 12-aastased isikud. Kohustus kanda maski laieneb siseruumis huvitegevusele ja huviharidusele, sportimisele, spordivõistlusele ja -üritustele ajal, mil ei toimu vahetut aktiivset sportimistegevust. Tegevusele eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.. Maskikandmise kohustuse tagamise eest vastutab tegevuse eest vastutav isik.

8. COVID-19 tõendite kontrollimise kohustus ei laiene erivajadusega inimeste tegevustele. Kontrollitud tegevustes võib osaleda erivajadusega isik, kelle puhul ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt vaktsineerimine võimalik. Tegemist ei ole absoluutse tingimusega, mille kohaselt erivajadusega isikud ei pea eelnevalt tõendit näitama. Kuid olukorras, kus vaktsineerimine ei ole inimese terviseseisundist tulenevalt soovituslik on võimalik erandit rakendada.

9. Meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta.

10. Piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega. Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi, sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid.

11. COVID-19 tõendi kontrollimisel tuleb veenduda, et tõendi esitaja on isik, kellele tõend on väljastatud ehk kontrollima isikusamasust.

12. Kui rahvusvahelise kõrge tasemega tiitlivõistluste korraldaja või spordialaliit soovib, et treeningutel ja võistlustel saaksid osaleda ka vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud üle 18-aastased isikud, siis peab spordialaliit koostama riskide maandamise plaani ning nägema seal ette konkreetsed riskide maandamise meetmed, millest üheks on isikute regulaarne testimine.

13. Eelmises punktis sätestatut on võimalik rakendada rahvusvahelistele võistlustele ning Eesti koondise tasemel sportlastele ning sportlastele, kellel on töösuhe spordiorganisatsiooniga. Erandit ei ole võimalik rakendada harrastussportlastele, harrastusspordi võistlustele ega liikumisharrastuse üritustele.

14. Madalama tasemega võistlustel (sealhulgas harrastusspordi ja liikumisharrastuse üritustel) võivad osaleda üksnes vaktsineeritud, Covid-19 haiguse läbipõdenud isikud või isikud, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.

15. Kui isik, kes pole vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, täidab professionaalse sportlasena töökohustusi mujal kui tema tööandja või spordiorganisatsiooni ruumides, siis tuleb järgida tegevuse asukoha kehtestatud nõudeid. Näiteks võõrsil võistluse puhul tuleb eelnevalt teavitada võistluse võõrustajat, et võistlema on tulemas inimene, kellel puudub COVID-19 tõend. Edastada tuleb meetmed, mis võetakse kasutusele enne võistlust ja võistluse ajal ning vajadusel lepitakse kokku täiendavates meetmetes (sealhulgas vajadusel testimine enne võistluspaika sisenemist).

16. EL-i digitaalset tõendit võib näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass, välisriigis väljastatud tõend), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust või läbipõdemist. Tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad, ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontroll.digilugu.ee rakendust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid.

17. Maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.

18. Töökeskkonnas tagatakse nakkusohutus töökeskkonna hindamise ja riskianalüüsis tuvastatud riskide maandamiseks sobivate meetmete abil. Vastavad meetmed näeb ette tööandja või tööd korraldav isik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sealhulgas peab riske maandama ka füüsilisest isikust ettevõtja ja teenuseosutaja. Täpsem info riskianalüüsi kohta on leitav https://www.tooelu.ee/et/79/riskianaluus.

19. Kui spordihoonesse soovib tulla tööd tegema isik, kes pole spordihoone töötaja ning tal ei ole ette näidata COVID-19 läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit, siis spordihoone haldajal on õigus töötaja ruumidesse sisse lasta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi vastutab tegevuse korraldaja, ehk treeningu puhul treener ja tema tööandja tegevuse ohutuse ning selle eest, et järgitakse riskianalüüsist tulenevaid nõudeid. Kui spordihoone omanik leiab, et ilma tõendita inimese ruumidesse lubamine on ohtlik teistele seal viibivatele inimestele, siis on tal õigus kehtestada inimesele antud ruumides töötamiseks rangemad nõuded. Sellisel juhul on tegemist kahe eraõiglusliku isiku vahelise kokkuleppega, mis ei tulene Vabariigi Valitsuse korraldusest. Kokkuvõttes: spordihoone ei riku seadust, kui ta lubab enda ruumidesse vaktsineerimata või koroonaviiruse mitteläbipõdenud teise asutuse töötaja. Sellega kaasnevaid riske peab iga spordihoone omanik ise hindama. Terviseamet ja politsei ei tee spordihoone haldajale trahvi, kui hoonest leitakse tõendita töötaja, kes ei ole spordihoone enda töötaja.

1) Spordiklubil peab olema riskianalüüs, kus ta on hinnanud riske, millega töötaja tööülesannetes kokku puutub ja ette näinud ning rakendanud riske maandavaid meetmeid. Kui spordihoone haldajal on kahtlus, et spordiklubil ei ole riskianalüüsi või meetmetest ei peeta kinni, siis on võimalik teavitada sellest Tööinspektsiooni.
2) Spordihoone haldaja peab teavitama spordiklubi või otse spordiklubi töötajat töökeskkonnas esinevatest ohtudest, mis võivad ohustada spordiklubi töötajat ajal, kui ta täidab spordihoones tööülesandeid.
3) Spordiklubi peab teavitama spordihoone haldajat treeneri tegevusest tulenevatest riskides, kui treeneri tegevus võib ohustada teisi töötajaid.
4) Teavitamisel ei ole ette nähtud vorminõuet, seega võib olla teavitamine ka suuline. Eesmärk on, et osapooled ei ohustaks oma tegevusega ühe või teise osapoole töötajaid ja lepiksid kokku, kuidas ohte maandada.

20. 1000 ja 2000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe ürituse jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul, on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui üritus, tegevus või teenuse osutamine kestab mitu päeva, peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav.

21. Kehtestatud piirmäära hulka ei arvestata üritusega seotud töötajaid, esinejaid jne, vaid publikut või osalejaid. Saavutusspordi võistluse (rahvusvahelised võistlused, Eesti meistrivõistlused ja karikavõistlused) puhul ei loeta piirarvu määra hulka sportlasi, treenereid ja korraldajaid, sest nad täidavad tegevuse raames oma tööülesandeid. Piirarvu määr kehtestatakse ainult pealtvaatajatele. Liikumisharrastuse ürituste puhul ei loeta piirarvu määra hulka korraldajaid.

22. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.

23. Kui on tegemist välitingimustes toimuva piiramata territooriumiga tegevusega, siis osalejate arvule piirangut ei seata, samuti ei ole siis tõendi kontrollimise kohustust. See kehtib näiteks selliste tegevuste korraldamisel, mis toimuvad ühes linna asumis või kogu asustusüksuses, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega üritust või tegevust.

24. Kui üritus või tegevus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil ehk piiramata alal (nt linnatänavatel, looduses, metsas või rannal või üle Eesti), siis piiranguid piiritlemata alal toimuvale tegevusele ei kohaldata. Samas, kui ürituse üks osa toimub piiramata alal ning sama ürituse teine osa toimub konkreetses asukohas ehk piiritletud alal, kus toimub piletite kontroll, toitlustamine, kontsert, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse COVID-19 tõendite kontrollimise nõuet.

25. Kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub, ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis tõendite nõuet ei rakendata. Samu põhimõtteid tuleb rakendada ka välistingimustes spordivõistluste ja -ürituste juures, kus on kasutatud välistingimustes piiramata ala erisust. Kuid piiratud alaks tuleb lugeda nt stardikoridori, enne stardikoridori sisenemist toimuv võistlejate kontroll, numbrite väljastamine jm. See tähendab, et isegi kui võistlus ise toimub piiramata alal – metsas või linnatänavatel, siis enne starti tuleb korraldajatel eelnev nakkusohutuse kontrollimine tagada..

26. Inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm.

27. Tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus).

28. Piletite müügi puhul peab korraldaja tagama selle, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.

29. Korraldaja vastutab, et tegevuse korraldamisega seotud personalil (sh korraldustiimi liikmed, kohtunikud ja muud ametnikud, vabatahtlikud) on vajadusel varustatud isikukaitsevahenditega (maskid, kindad).

30. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.

31. Haigusnähtudega isikute (nii osalejate kui korraldajate) osalemine tegevustes keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.

32. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.

33. Tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.

34. Tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.

35. Võistlusklassid on soovitavalt planeeritud selliselt, et sportlased viibiksid võistluspaigas võimalikult vähe aega. Võistluse paremaks ajaliseks planeerimiseks on soovitav kasutada Equipe programmi.

36. Auhinnatseremooniatel välditakse kätlemist, kallistamist jne.

37. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames.

Kui kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik (sportlane, treener, kohtunik, korraldaja) täidab Eestis edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Muud tegevused, nt meelelahutuskohtade külastamine ei ole eneseisolatsiooni perioodil lubatud. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Kui teistest riikidest1 Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed.

1  Konkreetsest riigist Eestisse saabumise tingimuste ja eneseisolatsiooni nõuetega on võimalik tutvuda siin: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele

38. Tegevuse korraldaja võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

39. Võistluse korraldaja peab ratsaliidule esitatavas võistlusjuhendis ära tooma tingimused ja nõuded, mis on kehtestatud konkreetsel võistlusel eelpool toodut arvesse võttes (kas võistlusel on piiratud ja/või piiramata alad, kas, kus ja kuidas toimub tõendite kontrollimine, kas maske on võimalik kohapeal saada jm tingimused, millest osalejad peavad olema teadlikud võistlusele saabumisel ning võistlusel viibimisel).

Eesti Ratsaspordi Liidul on õigus üle vaadata ka ERL-i liikmesklubide korraldatud kalenderplaani väliste võistluste juhendid ja paluda korraldajal teha juhendisse vastavad muudatused.

Juhend kehtib uute korraldusteni.

Tekkinud küsimuste puhul võtke ühendust Riina Pill, riina@ratsaliit.ee või 5200680.

Comments are closed.